Gå direkt till textinnehållet Gå direkt till navigationen
Webbplatsen kan inte läsas in korrekt

Se till att du använder en rekommenderad webbläsare. Är så redan fallet, försök besöka oss igen om en stund.

Rekommenderade webbläsare

Tsuvtsemeaaltere – gåessie maahtam byjjes pensjovnem vaeltedh?

Tsuvtsemeaaltere lea pensjovneaaltere mij lea sjïehtedamme man guhkiem mijjieh veanhtadibie gaskemedtien jielebe – juktie ij mijjen pensjovne unnede gosse guhkebem jielebe. Dïhte ij leah noerhkeme, men aalterem baajnehte gåessie aarehkommes maahtah baalhka- jïh premijepensjovnem vaeltedh, jïh gåessie maahtah reaktam åadtjodh garantijepensjovnem jïh årrojelissiehtimmiem utnedh.

Naemhtie tsuvtsemeaaltere datnem baajnehte

  • Dïhte baajnehte gåessie datne aarehkommes maahtah baalhka- jïh premijepensjovnem vaeltedh – baalhka- jïh premijepensjovnem maahtah aarehkommes vaeltedh golme jaepiej åvtelen dov tsuvtsemeaaltere. Gååvnesieh naan sjïere tsiehkieh båeries njoelkedassi mietie.
  • Tsuvtsemeaaltere maadthvaarjelimmiem tsåvtsa – maahtah aarehkommes garantijepensjovnem, baalhkapensjovnelissiem, årromelissiem jïh voeresefassemedåarjoem åadtjodh dov tsuvtsemeaalteren raejeste.
  • Dam medtiejieledegåhkoen mietie sjïehtede tïjjen mietie – jis medtiejieledegåhkoe guhkede dellie tsuvtsemeaaltere jienede. Dan gaavhtan prognovsh dorje fïerhten jaepien dutnjien gie ij leah ennje nænnoestamme tsuvtsemeaalterem åådtjeme.

Mannasinie tsuvtsemeaaltere gååvnese?

Gosse medtiejieledegåhkoe guhkede tjuara seamma pensjovne jienebi jaepiej mietie ryöhkoe, dellie askeåasa unnede. Tsuvtsemeaaltere båata destie eah pensjovnh unnedh gosse guhkebe jielebe.

Gåessie maahtah dov byjjese pensjovnem vaeltedh?

Dov reakasovvemejaepie nænnoste gåessie maahtah aelkedh byjjes pensjovnem vaeltedh.

  • Baalhkapensjovne jïh premijepensjovne maahtah aarehkommes vaeltedh golme jaepiej åvtelen dov tsuvtsemeaaltere. Gååvnesieh naan sjïere tsiehkieh båeries njoelkedassi mietie.
  • Garantijepensjovnem, baalhkapensjovnelissiem, årromelissiem jïh voeresefassemedåarjoem maahtah aarehkommes åadtjodh dov tsuvtsemeaalteren raejeste.
  • Ij tsuvtsemeaaltere dïenesjepensjovnem baajnehth. Gåessie maahtah dam vaeltedh maahtah dov dïenesjepensjovnelatjkosne gaavnedh.
Dov tsuvtsemeaaltere jis reakasovvih: 1958-1964

Reakasovvih

Tsuvtseme-aaltere

Maahtah baalhka- jïh premijepensjovnem vaeltedh

Aarehkommes reakta maadthvaarjelæmman*

1958

66 jaepieh

61 jaepien raejeste

66 jaepien raejeste

1959

66 jaepieh

62 jaepien raejeste

66 jaepien raejeste

1960

67 jaepieh

62 jaepien raejeste

67 jaepien raejeste

1961-
1962

67 jaepieh

63 jaepien raejeste

67 jaepien raejeste

1963-
1964

67 jaepieh

64 jaepien raejeste

67 jaepien raejeste

* Garantijepensjovnem, baalhkapensjovnelissiem, årromelissiem jïh voeresefassemedåarjoem.

Skïemtje- jïh barkohtsmaaksoem maaksa dennie asken raejesne åvtelen dov tsuvtsemeaalterem jaksh.

Dov tsuvtsemeaalteren prognovse – jis jaepien 1965 jallh dan minngesne reakasovveme

Jis jaepien 1965 jallh dan minngesne reakasovvih dellie ij leah ennje dov tsuvtsemeaaltere nænnoestamme. Fïerhten jaepien orre prognovsh darjoeh mah vuesiehtieh guktie tsuvtsemeaalterem maahta jeatjahtovvedh. 

Tabellen dan vuelelen vuajnah mij tsuvtsemeaaltere dov reakasovvemejaepien mietie daelie. Mujhtieh dah sifferh maehtieh jeatjahtovvedh åvtelen dov tsuvtsemeaalterem nænnoste.

Dov tsuvtsemeaalteren prognovse jis 1965-2014 reakasovvih

Reakasovvih

Tsuvtsemeaalteren prognovse

Maahtah baalhka- jïh premijepensjovnem vaeltedh

Aarehkommes reakta maadthvaarjelæmman*

1965-
1966

67 jaepieh

64 jaepien raejeste

67 jaepien raejeste

1967-
1969

68 jaepieh

64 jaepien raejeste

68 jaepien raejeste

1970-
1980

68 jaepieh

65 jaepien raejeste

68 jaepien raejeste

1981-
1983

69 jaepieh

65 jaepien raejeste

69 jaepien raejeste

1984-
1996

69 jaepieh

66 jaepien raejeste

69 jaepien raejeste

1997-
1999

70 jaepieh

66 jaepien raejeste

70 jaepien raejeste

2000-
2014

70 jaepieh

67 jaepien raejeste

70 jaepien raejeste

* Garantijepensjovnem, baalhkapensjovnelissiem, årromelissiem jïh voeresefassemedåarjoem.

Skïemtje- jïh barkohtsmaaksoem maaksa dennie asken raejesne åvtelen dov tsuvtsemeaalterem jaksh.

Gåessie tsuvtsemeaalterem nænnoste – jïh man daamtaj  maahta dam jeatjahtehtedh?

Tsuvtsemeaalterem nænnoste govhte jaepiej åvtelen dïhte faamosne. Dutnjien buerie astoem vedtedh dov pensjovnem soejkesjidh. Tsuvtsemeaalterem maahta jeenjemes akten jaepien jeatjahtehtedh fïerhten aejkien, mohte ajve jis ij leah jeatjahtovveme dej minngemes golme jaepiej mietie.