Ruoŧas ii gávdno mangelágán fásta penšuvdnaahki. Don ieš mearridat man agis háliidat loktegoahtit olles dehe oasi iežat penšuvnnas. Áigemuttus goas válljet álggahit iežat loktema lea stuora mearkkašupmi man stuorat du penšuvdna šaddá..
Penšuvnna sierra oasit siskkildit almmolaš penšuvnna stáhtas, dávjjimus virgepenšuvnna bargoaddis ja vejolaš iežas seastima. Don sáhtát dárbbahit ohcat ieš vai oaččut buot osiid iežat penšuvnnas.
Almmolaš penšuvdna máksojuvvo nu guhká go eallá. Virgepenšuvnna ja iežas seastima máksin sáhttá dáhpáhuvvat ráddjejuvvon áigodaga.
Ovdalgo ozat almmolaš penšuvnna
Vállje goas háliidat mannat penšuvdnii. Don sáhtát áramus loktet almmolaš penšuvnna 62 jahkásažžan. Jus leat riegádan 1958 dehe árabu sáhtát áramus loktet iežat penšuvnna go leat deavdán 61 jagi.
Dus lea riekti bargat dassážii go leat deavdán 68 jagi (guoská jagis 2020). Dihto dáhpáhusas don sáhtát bargat guhkibu jus doai bargoaddin leahppi soabadan das.
Oza golbma mánu ovdal go háliidat iežat vuosttas máksima. Jus leat bargan dehe orron olgoriikkas berret ohcat guhtta mánu ovdalgo háliidat iežat penšuvnna.
Rehkenastte iežat penšuvnna. Du vearru rievdá ja šaddá vuolit ođđajagimánu dan jagi go deavddát 66, vuolgá das man stuora penšuvdna ja/dehe bargodienas dus lea.
Mearrit háliidatgo loktet olles penšuvdna dehe oasi das. Don sáhtát joatkit bargama ja loktet penšuvnna seamma áiggi.
Mađi maŋit loktet iežat penšuvnna, dađi alit penšuvnna oaččut. Dat vuolgá das ahte penšuvdna máksojuvvo hárvvit jagiid. Jotkojuvvon bargu addá dutnje alit penšuvnna. Go gaskaeallinguhkkodat lassána fertet don gii leat nuorat soaitimis rehkenastit bargat moadde jagi guhkit vai oaččut penšuvnna mii vástida ovddit ahkeluohkáid.
Jus don oaččut vuollegaš dienasvuđot penšuvnna don sáhtát oažžut dáhkáduspenšuvnna. Don it dárbbat ohcat sierra dáhkáduspenšuvdna dat dáhpáhuvvá automáhtalaččat go ozat penšuvnna. Don sáhtát oažžut dáhkáduspenšuvnna easka go leat deavdán 65 jagi. Evttohus lea ahte 65 jahki galgá loktejuvvot 66 jahkái 2023 rájis ja dat guoská du gii leat riegádan 1958 dehe maŋŋel.
Váldde čielgasa dárbbahatgo ohcat virgepenšuvnna
Eatnasiin lea virgepenšuvdna iežas bargoaddis. Dihto virgepenšuvnnat máksojuvvo automáhtalaččat go deavdá 65 jagi, earáid don fertet ohcat.
Virgepenšuvdna sáhttá eanas dáhpáhusain loktet olles eallinagi dehe oanit áigge, omd. 5, 10, 15 dehe 20 jagi áigge. Lea dehálaš smiehttat dárkilit mot válljet loktet iežat virgepenšuvnna daningo válljemiid mat dagat ii sáhte rievdadit maŋŋel. Jorgas dan penšuvdnafitnodatsearvvi beallái mii hálddaša du virgepenšuvnna vai beasat diehtit mii lea vuoimmis.
Pláne iežat penšuvnna jus orut dehe plánet orrut Ruoŧa olggobealde
Jus orut dehe plánet orrut Ruoŧa olggobealde penšuvnnat áigge nu dus lea riekti váldit mielde iežat almmolaš penšuvnnat.
jus dus lea leamas vuollegaš dehe ii mangelágan bargodienas Ruoŧas boađát oažžut vuollegaš dehe it ollenge dienasvuđot penšuvnna. Du almmolaš penšuvdna sáhttá čoahkkanit dáhkáduspenšuvnnas. Dat rehkenasto dan áiggis go leat leamas Ruoŧas ja máksojuvvo 65 jagis. Dáhkáduspenšuvdna máksojuvvo beare dasa lea orron EO dehe EES-riikkas Ruoŧa lága jelgii(EES lea EO-riikkat sihke Norga, Islánda ja Liechtenstein).
Jus orut Ruoŧa olggobealde ja galggat mannat penšuvdnii fertet dahkat penšuvdnaohcamuša skoviin. Mii ávžžuhit du ohcat guhtta mánu ovdalgo háliidat vuosttas máksima.
Loktenplánejeaddji
Min pension.se lea loktenplánejeaddji, bierggas mii veahkeha du plánet mot sáhtát loktet iežat penšuvnnaid. Don oaččut bajiloainnu olles du penšuvnnas, ja oaččut čielgasa olugo šaddá mánus maŋŋel vearu. Loktenplánejeaddji jorgasa du beallái gii jurddahalat loktet soames oasi dehe olles iežat penšuvnna jagi siste. Vai basttát geavtit bálvalusa don galggat deavdán 54 jagi, leat dinen penšuvdnii Ruoŧas ja dus lea dohkálaš e-legitimašuvdna.