Jus ekonomalasj rievddadibme sjaddá mij bájnasj duv pensjåvnåv, buojkulvissan jus sjatta aktanårro, jådå ålggorijkkaj jali oattjo ådå jali rievddadum pensjåvnåv ålggorijkas, de dån iesj hähttu diededit dav midjij. Jus oattjo ilá edn a biednigijt de dávk sjattatja ruoptusmáksemvälggogis.
Pensjånerraduodastus oattjotjit pensjånerrahaddevuoledimev
Dån gut váldá gájkkásasj pensjåvnåv åvddålgå la ållim 65 jage máhtá ávkkit pensjånerraduodastusáv oattjotjit haddevuoládusájt, buojkulvissan kollektijvvatrafijkka ja bessama umasslágásj evenemáŋajda.
Rávvi pensjånerraduodastusáv (bielle l dárogiellaj)
Goassa duv pensjåvnnå mávseduvvá?
Duv gájkkásasjpensjåvnnå mávseduvvá akti mánnuj báŋŋkakontuj majt la diededam midjij. Jus dujna li ietjá máksema nåv gåk lagámusájpensjåvnnå, årudakduodde jali vuorrasijbierggimbiednikdoarjja de mávseduvvi avtabále. Jus la riegádam 1.-15. Mánon de duv pensjåvnåv mávseduvvá 18. ja jus la riegádam 16.-31. de duv pensjåvnnå mávseduvvá 19., jus 18. Ja 19. li árggabiejve.
Vuostasj bále gå oattjo pensjåvnnåmáksemav de oartjo máksemdiededimev mij vuoset man enas la duv gájkkásasjpenssåvnnå sjaddá. Oattjo aj diehtet man enas la värro, makkir oase gávnnuji duv pensjåvnån ja goassa duv máksema båhti. Danen gå duv gájkkásasj pensjåvnnå sisanet umasse åsijs de máhtá sierra diededimijt buojkulvissansisboahtopensjåvnnåj, premiepensjåvnnåj, lagámusájpensjåvnnåj ja årudakduoddáj.
Maŋep pensjåvnnå vaddá binnep värov
Jus joarká barggat sajen gå pensjåvnåv váldá de mávsá binnep värov ietjat bálkkaj gå majt la dahkam åvdep jagijt. Fámon la jages få ålli 66 jage. Oarre l gå binnep värov ietjat bálkkáj gå majt oattjo sämmi alla pensjåvnnåj la dån oattjo sisiriekknit nåv gåhtjodum barggovärrobinnedimev bálkkáj mij binnet värov.