Ruoŧas leat njeallje stuora virgepenšuvdnasoahpamuša. Jus gullot soapmásii dain dat vuolgá das gos barggat leago du bargoaddis kollektiivasoahpamuš. Dat njeallje virgepenšuvdnasoahpamuš gusket gieldda ja guovllubargi, stáhtabargi, priváhttabargi virgeolmmái dehe priváhttabálkáduvvon bargi. Du bargoaddis sáhttá maid leahkit eará čoavddus virgepenšuvdnii. Váldde čielgasa leago dus soahpamuš iežat bargobáikkis gosa bargoaddi máksá ruđa du virgepenšuvdnii.
Leatgo ieš- fitnodatolmmoš dehe dus ollásit váilu virgepenšuvdna don sáhtát buhtadit váilu virgepenšuvnna iežas seastimiin. Ná olu ávžžuhuvvo du ieš fitnodatolmmožin seastit (liŋka siidui ruoŧagillii)
Virgepenšuvdna ii leat beare penšuvdna man don oaččut maŋŋel go leat heaitán bargame. Dat siskkilda maid buohccedáhkádusa gos don sáhtát oažžut buhtadusa dan lassin maid oaččut dáhkáduskássas go skihppát. Dat siskkilda maid eallit báhcán suodji du oapmahaččaide jus soaittálit jápmit.
Goas máksojuvvo virgepenšuvdna u?
Du virgepenšuvdnafitnodatsearvi dávjá váldá aktavuođa duinna moadde mánu ovdal 65 jagi agi goas háliidat váldit iežat virgepenšuvnna. Jus háliidat váldit dan ovdal don fertet ieš váldit aktavuođa virgepenšuvdnafitnodatservviin.
Don válljet galle jagi háliidat váldit iežat virgepenšuvnna. Máŋggain lea agibeaivásaš váldin jus it ieš daga aktiivvalaš válljema mii mearkkaša máksima loahppa eallima.muhto sáhttá maid válljet máksima 5, 10, 15 dehe 20 jagi áigge.