Le gus årrum moattelágásj barggovadde de dujna l virggepensjåvnnå umasslágásj virggepensjåvnnåvidnudagájs majn duv barggovaddijn li lihto årrum.
Svierigin gávnnuji vihtta stuorra virggepensjåvnnålihto. Jus dujna l tjanos dajs muhtemij mierreduvvá gånnå barga ja jus duv barggovadden la kollektijvvalihtto. Niellja virggepensjåvnnålihto li fámon barggáj kommuvnan ja dajvan, bálkkidum stáhtan, priváhttabálkkidum virggeulmusj jali priváhttabálkkidum bargge. Duv barggovadden máhttá aj ietja tjoavdos virggepensjåvnnåj. Åtsåda jus dujna l lihtto ietjat barggosajen gånnå barggovadde máksá biednigijt duv virggepensjåvnnåj.
Le gus dån ietjasvidnudalle jali ållu l virggepensjåvnå dagi de målsso dav pensjåvnåv ietjat siesstemijn viehkken. Vidnudallen oajvvaduvá nåv ednagav siesstet (diededibme l dárogiellaj)
Virggepensjåvnnå ij la dåssjå val pensjåvnnå majt oattjo maŋŋel gå barggamis la häjttám. Sisanet aj skihpaduodastusav gånnå oattjo mávsálvisáv ietján gå majt oattjo oadjofábmudagás jus skihppá. Sisanet aj lagámusájsuojes duv lagámusájda jus soajtá jábmet.
Goassa virggepensjåvnnå mávseduvvá?
Duv virggepensjåvnnåvidnudahka aktavuodav válldá dujna moadda máno åvddål gå l ållim 65 jage gatjálvisájn goassa sidá válldet dietjat virggepensjåvnåv. Jus sidá dav válldet árabut de iesj dárbaha aktavuodav válldet virggepensjåvnnåvidnudagájn.
Vállji galla jage sidá válldet ietjat virggepensjåvnåv. Moatte oadtju biednigijt nåv guhkev gå viessu jus iesj i aktijvalattjat vállji. Máhttelis la aj válljit máksemijt 5,10, 15 jali 20 jage.