Don ozat penšuvnna min webbáikkis jus orut Ruoŧas ja dus lea ruoŧa e-legitimašuvdna dahje skoviin man gávnnat min webbáikkis. Sáhtát maiddái váldit oktavuođa kunddarbálvalusain. Don sáhtát áramusat váldet olggos iežat penšuvnna dan manu go deavddát 62 jagi (2023 rájes gusto 63 jagi).
Sáhtát bargat seammás go geavahat iežat almmolaš penšuvnna. Dus lea riekti bargat dassážii deavddát 68 jagi (2023 rájes gusto 69 jagi), muhto jus dus ja du bargoaddis lea soahpamuš de beasat joatkit bargamis guhkit.
Mađi maŋŋel go luohpat penšuvnnain, dađi alibut penšuvnna oaččut. Dat lea dan dihte go dus lea eambbo áigi dinet eambbo ruđaid ja meroštuvvo ahte leat oanehit áiggi pensionistan.
Go ozat, de mearridat ieš áiggot go váldit ollislaš penšuvnna vai osiid das mannosaččat. Don mearridat maid háliidat go penšuvdnamávssu seamma áigodagas go reastta almmolaš penšuvnna.
Oza penšuvnna golbma mánu ovdalgo áiggut váldit dan atnui. Jus leat orron olgoriikkas, de berret ohcat guhtta mánu ovdal. Go leat guođđán midjiide iežat ohcama, de oaččut mis mearrádusa sullii 20:dis mánu ovdal vuosttaš máksinmánu.
Penšuvdnaeiseválddit mákset du dábálaš penšuvnna oktii mánus. Jus dus lea maŋŋebáhccipenšuvdna, orrundoarjja dahje vuorrasiiddoarjja, de máksojit dat buhtadusat oktanaga.
Muitte ahte ruoŧa bargopenšuvnnat máksojit automáhtalaččat go deavddát 65 jagi, earáid fertet ohcat ieš. Váldde oktavuođa iežat penšuvdnafitnodagain gávnnahit mii lea gustovaš dutnje.
Vearru ja penšuvdna
Válddat go olggos olles iežat penšuvnna, boahtá penšuvdnaeiseválddi dáhkat vearrogeassima dan olis vearrotabealla mielde mii gusto du suohkanii. Jus oktanaga válddat bargopenšuvnna, de gesso dušše 30 proseanta vearru du bargopenšuvnnas.
Válddat go dušše oasi dan almmolaš penšuvnnas, geassit mii 30 proseantta vearu dan dihte go mii oaidnit iežamet liigebargoaddiin, ja ahte du bargoaddi dahje earát galget geassit vearu tabealla mielde.
Du vearru rievdá ja šaddá unnit ođđajagemánus dan jagi go deavddát 66 jagi (2023 rájes gusto 67 jagi) sorjavaš man olu penšuvdna dahje bargodienas dus lea. Jus orut olgoriikkas, de gustojit eará vearronjuolggadusat.
Oza dábálaš penšuvnna go orut eará riikkas
Leat go bargan ja máksán vearu Ruoŧas, de leat gártadan ruoŧa penšuvnna. Dus lea riekti dienaspenšuvdnii, premiepenšuvdnii ja liigepenšuvdnii vaikko fárret eará riikii pensionistan. 2023 rájes dus ii leat riekti oažžut dáhkáduspenšuvnna go it oro Ruoŧas.
Jus orut Ruoŧa olggobealde EO- dahje EEO-riikkas dahje Sveiccas (EEO lea EO-riikkat, ja Norga, Islánda ja Liechtenstein) fertet don ohcat penšuvdnaeiseválddiin dan riikkas gos orut.
Jus orut olggobealde EEO dahje Sveicca, de fertet don ohcat penšuvnna skovi bokte. Ruoŧas leat oadjošiehtadusat máŋggain riikkain olggobeale EEO, dat šiehtadusat sáhttet váikkuhit makkár penšuvnnaid don sáhtát oažžut ja makkár riikkas galggat ohcat. Váldde oktavuođa minguin gullat mii lea gustovaš dutnje.
Don berret ohcat ruoŧa penšuvnna unnimusat guhtta manu ovdal áiggot iežat vuosttaš mávssu. Penšuvdna go orut olggobeale Ruoŧa