Gájkkásasj pensåvnnå vuododuvvá gájkka duv sisboadojda viessomin. Juohkka jage majt barga ja mávsá värov de mávsá ietjat gájkkásasj pensjåvnnåj. Oattjo aj duodde biednigijt biejadum ietjat gájkkásasj pensjåvnnåj ietjat máná niellja vuostasj viessom jagij, juska jali man mälggadav dån la årrum äjgátloaben.
Juska dån la årrum äjgátloaben, lågå oahppabiedninij, militerraoahppa (vuodoåhpadus militerraåhpan), dujna l skihpa- jali doajmmamákso jali oattjo bargodisvuohtamávsálvisáv de oattjo mávsálvisáv ietjat pensjåvnnåj stáhtas.
Pensjåvnnå sjáddá alep måttijda dade ienebuv tjienniji ja dade maŋebut pensjåvnåv oadtju. Bálkkáåvddånibme Svierigin ja pensjåvnnåfåndå majt la válljim vieledi aj duv pensjåvnåv.
Duv gájkkásasj pensjåvnnå mij stáhtas mávseduvvá Pensjåvnnåfábmudagástá tjuottjoduvvá ja mávseduvvá. Gájkkásasjasj pensjåvnnå sisanet moattelágásj åsijs – sisboahtopensjåvnnnå, premiepensjåvnnå ja loabedumpensjåvnnå.
Dunji gut la riegádam 1938 – 1953 ájgen de duoddepensjåvnnå máhttá gájkkásasjpensjåvnån gávnnut. Le gus riegádam 1937 jali åvdebut de gájkkásasjpensjåvnån gávnnu duoddepensjåvnnå ja máhttelis loabedumpensjåvnnå. Gájkkásasj pensjåvnnå mávseduvvá nåv guhkev gå viessu.
Jus dujna l vuollegis pensjåvnnå de årudakduodde ja vuorrasijbierggimdoarjja máhttá aj gávnnut ietjat gájkkásasjpensjåvnån..
Jus lagámus jábmá de l máhttelis oadtjot lagámuspensjåvnåv mij la ekonomalasj biednikdoarjja sisboahtogáhtomij dunji lagámussan.
Pensjåvnnåvuogádagá umasslágásj oase
Sisboahtopensjåvnnå
Juohkka jage 16 prosenta biejaduvvá duv pensjåvnnåvuododiddje sisboados ja ietjá värrovälggogis mávsálvisá sisboahtopensjåvnnåj.
Pensjåvnnåvuododiddje sisboahto sisanet moattelágásj sisboadojt. Ietján gå bálkká de pensjåvnnåvuododiddje sisboahto sisanedit buojkulvissan sisboahto äládusdåjmas (ietjasviddno) äjgátbálkká, bargodisvuohtamávsálvis ja skihpa- jali doajmmamávsálvis.
Premiepensjåvnnå
Juohkka jage biejaduvvá 2,5 prosännta duv pensjåvnnåvuododiddje sisboados ja ietjá värrovälggogis mávsálvisá premiepensjåvnnåj. Vállji iesj jus sidá biedjat biednigijt fånndåválljimijn viehkken jali jus dibdá biednigijt årrot stáhta åvddåválljimin AP7 Såfa. Premiepensjåvnnå
Sisboahtopensjåvnnåduodde
Sisboahtopensjåvnnåduodde mávseduvvá duodden álmmuk pensjåvnnåj. Stuorrudak duv merustaládum svieriga sisboahtovuododum pensjåvnnåj ja sisboahtovuododum pensjåvnnåj ietjá EU/EES- rijkas ja Schweiz:as mierret makkir summaj dujna l riektá. Galla jage pensjåvnnåvuododum sisbådujn dån la tjienim Svierigin bájnasj aj man stuorra sisboahtopensjåvnåduottev dån oattjo. Sisboahtopensjåvnnåduodde
Loabedumpensjåvnnå
Le gus dujna årrum binná jali ij la sisboahto viessomin de dujna máhttá riektá oadtjot loabedumpensjåvnåv. Vuodosuodje l mij vuododuvvá åvdemusát man stuorre duv sisboahtopensjåvnnå l ja man mälggadav la Svierigin årrum, valla aj duv sivijllastáhtus. Loabedumpensjåvnnå
Årudakduodde ja vuorrasijbiednikdoarjja
Dujna gänna l vuollegis pensjåvnnå máhtá årudakduottev åhtsåt. Duodde mierreduvvá du sisboadojs, máhttelis luohkojs ja duv årudakmáksos. Máhtá årudakduottev åhtsåt juska vil åro lájggidum årudagán, viessoriektán, ietjat dåben, vuorrasijårromin jali ietjá årromin.
Vuorrasijbierggimbiednikdoarjja loabet dujna vuollegis pensjåvnåjn jali ij la pensjåvnnå huoman oattjo mutták viessommierev jus ietjá pensjåvnnåávke älla nuohkása. Hähttu vuostak válldet ietjá pensjåvnnåávkijt majda dujna l riektá åvddål gå mierredip jus dujna l riektá vuorrasijbiednikdoarjaj. Årudakduodde ja vuorrasijbierggimbiednikdoarjja
Jus jåhttå Svierigis
Jus dån häjtá barggamis, barggagoadá ietja rijkan jali jådå Svierigis de dujna l ájmon dav pensjåvnåv majt dån la tjienim dánna sisboahtopensjåvnå, duoddepensjåvnå ja premiepensjåvnå hámen, valla garantiddjapensjåvnnåj, sisboahtopensjåvnnåduoddáj, årudakduoddáj ja vuorrasijbierggimdoarjjaj li fámon ietjá biejadusá.
Lagámusájpensjåvnnå – ekonomalasj biednikdoarjja jábmemin
Jus lagámus jábmá de dån lagámussan máhtá lagámusájpensåvnåv oadtjot. Ekonomalasj doarjja mij gávnnu gájkkásasj pensjåvnån. Lagámusájpensjåvnnåj máhttá dunji riektá jus duv gállasjguojmme jábmá, jali jus dån mánán massá avtav jali goappásj äjgádijt. Biednikdoarjja gávnnu gåbtjåtjit oasev bierggimis masi jábbmek oassálastij. Ekonomalasj doarjja gå lagámus jábmá
Virggepensjåvnnå ietjat barggovaddes
Ienemusá oadtju aj virggepensjåvnåv ietjas barggovaddes. Le gus dujna årrum moattelágásj barggovadde de dujna máhttá virggepensjåvnnå moattet virggepensjåvnnåvidnudagájs. Virggepensjåvnnå
Ietjas siesstem pensjåvnnåj
Dån máhtá aj iesj siesstet ietjat pensjåvnnåj báŋkan jali duodastusviddnudagán jus sidá. Buojkulvis guhkaájggásasj pensjåvnnåsiesstemij la siesstet biedngijt investerimsiesstemkonton (ISK) jali biednigijt siesstet kahpitálladuodastusán. Ietjá vuohke siesstet boahtteájggáj la oassemákset årromlånav.